Gripi nakatumise viisid ja komplikatsioonid: kuidas kaitsta viiruste eest:

Gripiviirus ise jaguneb kolmeks tüübiks, A, B ja C. Inimesed on peamiselt nakatunud sortidega A ja B. Kõige tavalisem tüüp A, sõltuvalt konkreetsete valkude olemasolust viiruse pinnal, jaguneb neuraminidaasi (N) ja hemaglutiniini alatüüpideks (H). Nende põhjal luuakse kõige tavalisemad mutatsioonid H3N2, H1N1 ja H1N2, mida saab eelnevalt vaktsineerida. B-gripiviiruse tüüp pole nii ohtlik kui A, kuna see koosneb ainult ühest RNA ahelast ja seetõttu on sellel ainult kaks HA ja NA alatüüpi ning pole seetõttu mutatsioonide suhtes nii vastuvõtlik.

Gripi nakatumine toimub kokkupuutel haige või asümptomaatilise gripiga inimesega. Viirus levib ise piiskadena või kokkupuutel naha ja esemetega, mis on viiruse edasikandumist nakatanud tema puudutuse või aevastamisega. Sel viisil suu, silmade või toidu puudutamise kaudu toome grippi hingamissüsteemi, mistõttu on käte pesemine eriti oluline, eriti pärast avalikest kohtadest lahkumist. Grippi võite saada ka nakatunud loomadega ühendust võttes ja süües alaküpsetatud liha või linnugripiviirust kandvaid tooreid linnumune. Viiruse inkubatsiooniperiood on ühest päevast nädalasse, kuigi enamasti toimub see kaks kuni kolm päeva pärast nakatumist. Haige inimene nakatub päev enne sümptomite ilmnemist kuni 10 päeva pärast nende ilmnemist.

Gripi ravi on kõige lihtsam alustada ennetamisest, s.o hooajalistest vaktsineerimistest. Ehkki gripiviirus muteerub pidevalt ja universaalset vaktsiini pole võimatu luua, määrab WHO statistilise analüüsi põhjal prognoositavad viiruse read, mida saab eelnevalt immuniseerida. Hinnanguliselt vähendavad vaktsineerimised laste esinemissagedust kuni 36 protsenti. Kui esimesed sümptomid ilmnevad, ei saa te viivitada ja ravi tuleb alustada kohe voodis kodus viibimisega. Keha, mis pühendab kogu jõu viiruse vastu võitlemisele, vajab palju puhata ja hüdratatsiooni (kõige parem on juua vett, puuviljamahlu, taime- ja puuviljateesid, nt vaarikast või harilikust maasikast). Teaduslikult on tõestatud, et leedrimarja ekstrakt, mis on tõenäoliselt tingitud inimese monotsüütide proinflammatoorsete tsütokiniinide tootmise suurenemisest, aitab kaasa viirustüvede arengu pärssimisele ja vähendab haiguse kestust kuni 3-4 päeva.

Varase gripi raviks on kõige parem kasutada looduslikke meetodeid, näiteks sibulasiirupit, küüslauku, mett, vaarika- ja arooniamahla. Nendel toodetel on soojendav ja antibakteriaalne roll. Koduse ravi ajal saame võidelda ainult gripi sümptomitega, seega tasub varuda vahendeid, mis leevendavad kõige tõsisemaid vaevusi - nohutilgad, köhasiirupid ja palavikuvastased ravimid. Tuleb meeles pidada, et alla 15-aastastele lastele ei tohiks atsetüülsalitsüülhappe baasil anda ühtegi ravimit, kuna see võib soodustada maksapuudulikkust (nn Rey sündroom). Peavalu korral on parem pöörduda atsetaminofeeni või ibuprofeeni ravimite poole. Kuid ärge nendega üle pingutage ja liigesevalude kui valuvaigistite korral on parem kasutada sooja vanni eeterlike õlidega, näiteks eukalüptist.
Kui traditsioonilised meetodid ja haiguse "ärajätmine" ei aita või kahtlustame, et gripp võib olla väga kiire, peaksite esimese 30 tunni jooksul pärast sümptomite ilmnemist pöörduma arsti poole, et leida sobivad viirusevastased ravimid. Kõige tõhusamad retsepti neuraminidaasi inhibiitorid, mis peatavad A- ja B-tüüpi viiruse replikatsiooni.
Kuigi gripp on iseenesest äärmiselt ohtlik haigus, pole peamine surmapõhjus mitte viirus ise, vaid morbiidsed komplikatsioonid. Neid esineb umbes 6 protsenti. inimesed, enamasti kuni kaheaastaste laste ja üle 65-aastaste inimeste puhul. Igal aastal sureb komplikatsioonide tagajärjel 2 miljonit inimest, peamiselt immuunsuse nõrgenemise tõttu teiste paralleelsete haiguste tagajärjel.

Kõige tavalisemad gripitüsistused on:
sinusiit
- keskkõrvapõletik,
- kopsupõletik ja bronhiit,
lihaspõletik
- müokardiit,
- meningiit
- Guillain-Barré sündroom (närvikahjustus),
- Rey sündroom (ajuturse ja rasvane maks).
Kehasse sisenev gripiviirus kahjustab hingamisteede epiteeli, justkui sillutades teed ohtlikele bakteritele, mistõttu gripiviiruse järgsed tüsistused on sageli süsteemsed haigused. Bakteriaalsed ja seenhaiguste superinfektsioonid on eriti tavalised ja ohtlikud tüsistused. Kui kehas on toiminud rohkem kui üks mikroorganism, võib see põhjustada toksilise šoki ja äärmuslikel juhtudel laste ja eakate surma. Tüsistused ilmnevad umbes kaks või kolm nädalat pärast haigestumist. Isegi pärast rasket haigust ärge paanitsege, sest tüsistused tekivad peamiselt vähenenud immuunsusega inimestel.